Blogi 5, 10. veebruar

Suez ja Punane meri läbitud, läheneme Hormuzi väinale ja Dubaile(Jebeli Ali). Seal ehk pääseb hetkeks maale ning saab ehk midagi paremat süüa ja kasulikku nänni soetada. Oma isiklikud kallid kindad olin sunnitud motoristidele laiali jagama nagu
kommunist. Seda väikeste tüdrukute hala ja armide esitlemise paraadi ei oleks keegi suutnud kauem taluda.
Praegu on siis jälle muidugi "Marsec 2" ehk kardame piraate ja pimendame aknaid öösiti ja anname kiiremat käiku. Kuulsin ka, et üks hispaania sõjalaev oli peaaegu piraatide poolt kaaperdatud ning tagatipuks pääsesid nad veel minema ka. Täielik huumor.
Üldiselt on vist nii, et kiirus kaitseb meid ja kui pardale pääsevad siis pole midagi enam teha. Õnneks pole nad seniajani nii suuri laevu üritanud võtta.
Tööd on palju olnud kuid hetkel midagi kriitilist pole. Mu leivanumber on katla keemiapaagi veega üleujutamine. Selle täitmine on tavaliselt 10 minutit ja mul pole kannatust, et seda valvata. Vahepeal on üritatud mulle nimeks pookida ka "Destroyer"
kuid see ei kleepinud väga õnneks. Üldiselt paistab, et mu süüdimatus ja lollid naljad teevad paljudel tuju paremaks.
Sain teada ka, et pääsen tagasi kodumaale aprilli lõpupoole nagu arvata oligi. Sellega seoses võib teatada, et kohe on pool aega möödas. Kergendab meelt üllatavalt. Ilusad unistused mootorrattast ja eestimaa suvest virvendavad silme ees kui kergelt
realistlik viirastus.
Veebruar on ka karskuse kuu! Olen loobunud alkoholist vähemalt mõneks ajaks. Vaatan kuidas maks vastu peab. Teen ka pisut regulaarsemat trenni kuid ikkagi sedasi mõõdutundega. Higistada saab masinas küll ja veel. Täna vaatasin, et hästiventileeritud
kohas kus tundus mõnus "jahe" olevat oli 38 c.
Abimasinatel pihusteid vahetades suhteliselt nõrisesin. Paar t-särki päevas ja tunkede pesu ülepäeviti on norm. Kast vett nädalas samuti. Kõigest sellest hoolimata - inimene kohaneb ja päris kiiresti. -20 tundub uskumatu hetkel. Selg teeb ka pisut
liiga kuid üldiselt on elu islus ja üksluine :)

Blogi 4

Reede, 27 ja jaanuar saab varsti läbi. Mu 10 dollarine "Casio originaal" veekindel on endiselt veekindel, seda juba üle kuu aja. Tänu sellele, et ma ta silmini silikooni täis lõin :) Euroopa oli üle mõistuse. Hamburg-London-Antwerp olid kõige kiiremad
sadamad.kaup, kütsued-õlid, meeskonnavahetus, auditid ja muud ninamehed, tehnohooled etc. Kui ma just 38 palavikus ei olnud siis oli mul 6 bunkerdamist 2 päevaga ja 40 tonni kütust kadunud. Õnneks andsid ka kaks sepakat saba samal ajal ja katla
veetaseme andur läks lolliks. Seda kõike kaunistas kaks uut motoristi ja uus vanemmehaanik kes kõik nägid seda laeva esimest korda. Jumalale tänu - täna öösel voolas 20 tonni vett pilssi ja me oleme praktiliselt kuival.
Tegelikult - kõik hakkab vaikselt lahenema ja hulevik paistab helgem. Hamburgis sain ka oma esimese palgasedeli. Magus, palju magusam kui see töö ise.
Stressist enam otseselt rääkida ei saa kuid väga õnnelik seda tööd tehes ikkagi olla ei saa. Võimaluste piires olen siiski küllaltki rahul.
CH tõi mulle raamatuid, kindaid, wifi adaptereid ja muud head nänni. Tõstis tuju kohe. Inimlik kallistus ja muu selline oli ka väga kiiduväärt.
Üle kõige igatsen lund, keefiri, kama, hapukoort, pelmeene, eesti õlut, musta leiba, normaalset piima korralikku kohvi, Zavoodi, Tartut, vööni mudas roomamist ja eesti keelt. Kõlab leierdatult - kuid mõnda asja märkad vaid siis kui seda pole.
Nii, et sul on elu tegelikult väga hea. Nüüd mine poodi ja osta kama. Hiljem kuula eesti muusikat.