Blogi 5, 10. veebruar

Suez ja Punane meri läbitud, läheneme Hormuzi väinale ja Dubaile(Jebeli Ali). Seal ehk pääseb hetkeks maale ning saab ehk midagi paremat süüa ja kasulikku nänni soetada. Oma isiklikud kallid kindad olin sunnitud motoristidele laiali jagama nagu
kommunist. Seda väikeste tüdrukute hala ja armide esitlemise paraadi ei oleks keegi suutnud kauem taluda.
Praegu on siis jälle muidugi "Marsec 2" ehk kardame piraate ja pimendame aknaid öösiti ja anname kiiremat käiku. Kuulsin ka, et üks hispaania sõjalaev oli peaaegu piraatide poolt kaaperdatud ning tagatipuks pääsesid nad veel minema ka. Täielik huumor.
Üldiselt on vist nii, et kiirus kaitseb meid ja kui pardale pääsevad siis pole midagi enam teha. Õnneks pole nad seniajani nii suuri laevu üritanud võtta.
Tööd on palju olnud kuid hetkel midagi kriitilist pole. Mu leivanumber on katla keemiapaagi veega üleujutamine. Selle täitmine on tavaliselt 10 minutit ja mul pole kannatust, et seda valvata. Vahepeal on üritatud mulle nimeks pookida ka "Destroyer"
kuid see ei kleepinud väga õnneks. Üldiselt paistab, et mu süüdimatus ja lollid naljad teevad paljudel tuju paremaks.
Sain teada ka, et pääsen tagasi kodumaale aprilli lõpupoole nagu arvata oligi. Sellega seoses võib teatada, et kohe on pool aega möödas. Kergendab meelt üllatavalt. Ilusad unistused mootorrattast ja eestimaa suvest virvendavad silme ees kui kergelt
realistlik viirastus.
Veebruar on ka karskuse kuu! Olen loobunud alkoholist vähemalt mõneks ajaks. Vaatan kuidas maks vastu peab. Teen ka pisut regulaarsemat trenni kuid ikkagi sedasi mõõdutundega. Higistada saab masinas küll ja veel. Täna vaatasin, et hästiventileeritud
kohas kus tundus mõnus "jahe" olevat oli 38 c.
Abimasinatel pihusteid vahetades suhteliselt nõrisesin. Paar t-särki päevas ja tunkede pesu ülepäeviti on norm. Kast vett nädalas samuti. Kõigest sellest hoolimata - inimene kohaneb ja päris kiiresti. -20 tundub uskumatu hetkel. Selg teeb ka pisut
liiga kuid üldiselt on elu islus ja üksluine :)